Palat

Patsiendi meelespea

Haiglasse statsionaarsele ravile tulevate patsientide vastuvõtt toimub arsti poolt määratud päeval. Patsiendi vormistab statsionaarsele ravile klienditeenindaja. Probleemidest, mis takistavad Teie haiglasse tulekut (näiteks olete külmetanud, kahtlete operatsiooni vajalikkuses, jne), informeerige koheselt raviarsti.

  • isikut tõestav pildiga dokument (pass/ID-kaart/juhiluba, vms)
  • perearsti või eriarsti saatekiri
  • ravimid, mida kasutate igapäevaselt
  • vahetusjalatsid
  • isikliku hügieeni tarbed
  • vajaminevad abivahendid
  • imikule võtta kaasa vajalikud hügieenitarbed ja rinnapiima asendus segu/piimasegu

Soovitame väärtesemeid ja krediitkaarte mitte kaasa võtta. Kaasa võetud raha ja dokumendid saate vajaduse korral anda allkirja vastu struktuuriüksuse valves oleva õe kätte šeifi paigutamiseks. Palatisse jäetud raha ja väärtasjade eest haigla ei vastuta.

  • isiklikud riietusesemed (hommikumantel, magamisriided, vahetuspesu, sokid)
  • kirjatarbed, raamat
  • laps võib kaasa võtta lemmiklelu ja raamatu
  • mobiiltelefon
  • sülearvuti (puudub haiglapoolne WiFi leviala)

Esimesel päeval võetakse plaanilised haiged toidule alates õhtusöögist.
Haiglast väljakirjutamise päeval toitlustatakse patsiente hommiku- ja lõunasöögiga.

Tulles haiglasse operatsioonipäeva hommikul, ei tohi 6 tundi enne narkoosi süüa, juua, suitsetada ja närida närimiskummi. Ärge tehke make-upi ega lakkige küüsi. Ärge kandke ehteid.
Operatsioonile minnes võtke ära lahtised hambaproteesid ja kontaktläätsed.

Kui Teil on plaaniline narkoosiga päevakirurgiline (ambulatoorne) operatsioon, ei tohi 24 tundi peale narkoosi osaleda aktiivselt liikluses ja töötada liikuvate mehhanismidega. Järgneva ööpäeva vältel ei ole soovitav langetada enda jaoks tähtsaid otsuseid ja allkirjastada dokumente. Pärast päevakirurgilist operatsiooni soovitame lahkuda haiglast koos saatjaga.

Narkoosiarsti konsultatsioonid tööpäeviti intensiivraviüksuses.

Gastroskoopia abil saab arst ülevaate patsiendi söögitoru, mao ja kaksteistsõrmiku seisukorrast.
Vajaduse korral võimaldab see võtta proovitükke.

Ettevalmistus uuringuks:

  • vähemalt 6 tundi enne uuringu teostamist ei tohi süüa, juua võib kuni üks klaas vett;
  • enne uuringut ei tohi suitsetada. Suitsetamiskeeld algab uuringu päevale eelnevast õhtust peale kella 22.00;
  • 7 päeva enne uuringut peab katkestama verd vedeldava ravimi Aspirin võtmise;
  • 3 päeva enne uuringut tuleb katkestada verd vedeldavate ravimite (nt Marevan) võtmine;
  • võtke tavapäraselt igapäevaselt kasutatavad vererõhu ja südamehaiguste ravimid, vähese veega;
  • klapiproteesiga haigetele 2 tundi enne protseduuri algust 2g Amoxicillini!
  • patsient peab uuringuks eemaldama suuõõnest lahtised hambaproteesid ja ära võtma prillid;
  • soovitav on tulla uuringule meikimata.

Uuringu ajal:

  • lamate vasakul küljel, endoskoobi kaitseks paigaldatakse hammaste/igemete vahele plasthuulik;
  • uuring ei ole valulik, kuid on ebameeldiv tekkiva okse- ja köharefleksi tõttu;
  • püüdke lõdvestuda ja rahulikult hingata;
  • endoskoobi abil viiakse makku õhku, et magu venituks ja limaskest oleks arstile nähtav.

Uuringu järgselt:

  • kui uuring tehti kurgutuimastusega, ei tohi uuringu järgselt 30 min süüa ega juua;
  • proovitükkide võtmise järgselt vältige kuumade söökide ja jookide tarbimist, kuna tekib veritsuse oht;
  • kui uuringu ajal kasutatakse rahustit, ei tohi samal päeval autot juhtida. Mitte planeerida suurt täpsust nõudvaid ülesandeid, sest rahusti vähendab reaktsioonikiirust. Soovitav uuringule kaasa võtta saatja, kes hoolitseb turvalise kojujõudmise eest.

Võimalikud tüsistused ja ohud:

  • uuring on hästi talutav ja tüsistusi esineb harva;
  • kui uuringu järgselt tekib palavik, tugev kõhuvalu ja/või verejooks, pöörduge koheselt haigla erakorralise meditsiini osakonda.

NB! Uuringut teostatakse kabinetis nr B3959, B-korpus, III korrus, Kuressaare Haigla SA
Uuringule mitteilmumisest teatage KINDLASTI telefonil 452 0115 või meiliaadress​il registratuur@saarehaigla.ee

Kolonoskoopia uuringu on vajalik soole põletikulise haigusediagnostika eesmärgil, kahtlusel kasvajatele, aneemia ja ebaselgete alakõhuvalude puhul. Vajaduse korral võimaldab see võtta proovitükke.

Ettevalmistus uuringuks:

  • 7 päeva enne uuringut peab katkestama rauapreparaatide ja verd vedeldav ravim Aspirin võtmise;
  • 3 päeva enne uuringut tuleb katkestada verd vedeldavate ravimite (nt Marevan) võtmine;
  • võtke tavapäraselt igapäevaselt kasutatavad vererõhu ja südamehaiguste ravimid, vähese veega;
  • 2-3 päeva vältel eelneb dieet. Menüüs eemaldada veretooted (nt verivorst), punane peet, kiled ja nahad (tomat, sibul, õun jne),
  • seemned (täisterasid sisaldavad jahutooted, viinamarjad, õuna seemned, kiivid jne);
  • uuringule eelneval päeval alates kell 14.00, peab jooma 3 liitrit lahtistava toimega lahust (Fortrans – 3-4 pakki, lahustatavad) jaotatuna ära kolmele tunnile (umbes liiter tunnis). Vajadusel maitsestada lahust sidrunimahlaga;
  • peale lahtistite võtmist ei tohi enam süüa õhtusööki ega ka uuringupäeval hommikusööki. Küll aga võib juua vett kuni õhtul magama minekuni (3-4 liitrit, nt taimetee, vesi, mahl, kohv – soovitavalt ilma piimata);
  • NB! Kindlasti ei tohi juua punast värvi vedelikke (nt mustikas, peet, punane sõstar);
  • uuringupäeval enne protseduuri teostamist ei tohi süüa ega juua.

Uuringu ajal:

  • lamate vasakul küljel;
  • kolonoskoop viiakse soolde päraku kaudu. Soole valendikku avardatakse õhuga, mis tekitab survetunde kõhus. Valu ei pruugi olla, kuid mõnikord võib tekkida soole käänakute sirutamisel;
  • vajadusel kasutatakse valu vaigistavaid ja lõõgastavaid vahendeid;
  • olenevalt anatoomilistest iseärasustest kestab uuring 20-45 minutit.

Uuringu järgselt:

  • kui enesetunne lubab võite kohe protseduuri järgselt süüa ja juua;
  • kui uuringu ajal kasutatakse rahustit, ei tohi samal päeval autot juhtida. Mitte planeerida suurt täpsust nõudvaid ülesandeid, sest rahusti vähendab reaktsioonikiirust. Soovitav uuringule kaasa võtta saatja, kes hoolitseb turvalise kojujõudmise eest.

Võimalikud tüsistused ja ohud:

  • tüsistusi esineb harva;
  • pärast proovitükkide võtmist võib tekkida veritsus ning sooleseina mulgustus, enamasti saab seda koheselt kolonoskoopia ajal ravida;
  • teravate valude või verejooksu tekkimisel pärast protseduuri pöörduge koheselt haigla erakorralise meditsiini osakonda.

NB! Uuringut teostatakse kabinetis nr B3959, B-korpus, III korrus, Kuressaare Haigla SA
Uuringule mitteilmumisest teatage KINDLASTI telefonil 452 0115 või meiliaadress​il .

Siit saate vaadata ja allalaadida infolehe selle kohta, miks on veregruppide ja antikehade mööramine raseduse ajal oluline.

Siit saate vaadata ja allalaadida infolehe vereülekande olemuse, näidustuste, riskide ja alternatiivide kohta.

Õendusabiteenuse eesmärk on patsiendi tervisliku seisundi ja toimetulekuvõime säilitamine ning võimalusel parandamine, stabiilses seisundis patsiendi lühi- või pikaajaline ravi ja toetamine ning vajadusel vaevuste leevendamine, inimese ettevalmistamine hooldusasutusse või koju suunamiseks. Õendusabiteenust osutatakse vastavalt patsiendi vajadustele kas kodus, haiglas või hooldusasutuses.

Patsiendi suunab statsionaarse õendusabi osakonda või koduõendusteenusele perearst või eriarst saatekirjaga. Sotsiaaltöötaja saab samuti kliendi õendusabivajadusest teavitada tema perearsti, kes hindab olukorda ja korraldab vastavalt sellele abi.

Iseseisev statsionaarne õendusabi on teenus patsiendile, kes on stabiilses seisundis ega vaja pidevat arstiabi, kuid kes vajab õendusabi ja arsti poolt määratud raviprotseduuride osutamist mahus, mis ületab koduõenduse võimalused.

Iseseisev statsionaarne õendusabi võib olla vajalik:

•              pärast traumat, raskekujulise haiguse põdemist või kroonilise haiguse ägenemist,

•              raskest haigusest tingitud vaevuste leevendamisel.

Õendusabiosakonnas on toimingute tegemine ja nende vajaduste üle otsustamine valdavalt õe pädevuses. Arst konsulteerib õendushaiglas viibivaid patsiente vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord nädalas. Õel on alati võimalus küsida arstilt arvamust patsiendi terviseprobleemide lahendamiseks.

Statsionaarses õendusabis viibiva patsiendi omaosalus on 15% haigekassa poolt kehtestatud voodipäeva hinnast. 85% tasub ravikindlustatud inimese eest haigekassa. Haigla võib eraldi võtta voodipäevatasu 10 esimese haiglas viibitud päeva eest (2.50 eurot/päevas).

Patsiendi õendushaiglasse suunamise vajaduse otsustab perearst või eriarst, arst väljastab saatekirja, millele märgitakse patsiendi terviseprobleemid, vajalik ravi ning õde märgib õendusabivajaduse.

Vajalikud uuringud peavad patsiendile enne õendushaiglasse suunamist olema teostatud ning talle peab olema määratud vajalik ravi. Õendushaiglas viibimise aeg ja osutatavad teenused sõltuvad patsiendi tervislikust seisundist ja õendusabivajadusest.

Patsientidele, kellel puudub ravikindlustus, pakume vabade voodikohtade olemasolul samade teenuspõhimõtete alusel tasulist iseseisvat statsionaarset õendusabi.

Developed by Ballers