Perearsti nõuandetelefon 1220: batuudid ja tõukerattad kergitavad suveõnnetuste statistikat

Jaanipäevaeelne nädalavahetus ja pikemad pühad toovad tööd juurde nii kiirabile, politseile kui päästeametile ning muuhulgas kasvab traumade ja kukkumiste arv. Perearsti nõuandetelefonilt 1220 saab nõu tervisemuredega, mille ravi või leevendamise puhul piisab kodustest võtetest.

Perearsti nõuandetelefoni 1220 meditsiinijuhi-arsti dr Karita Košeleva sõnul suvehooaja suurimaks kukkumise ja trauma põhjustajaks õnnetused kergliiklusvahenditega, mille hulgas on nii, rulluisud, rulad, elektrilised tõukerattad, tasakaaluliikurid kui jalgrattad. „Kukutakse nii ise liiklusvahendit juhtides kui ka teistele inimestele erinevates olukordades otsa sõites,” märgib Košeleva.

Saabuvat jaanipühade nädalavahetust silmas pidades tasub rõhuda ohutusele aga ka kodudes, mängutubades, erinevatel üritustel püsti seatud mängubatuutide kasutamisel, mis paraku toovad kaasa kõrgenenud kukkumise ja vigasaamise ohu. Batuudiõnnetused võivad sageli olla päris tõsised, mis on tingitud nii valest maandumisasendist, õhus kukerpalli või muu õhuakrobaatika tegemise üritamisest, teiselt inimeselt löögi saamises või batuudilt maha kukkumine. Ette tuleb õnnetusi ka batuudi ääre või raami peale kukkumisest. Ettevaatusabinõuna peaks batuutide puhul olema kasutusel täiskasvanu juuresolek ja järelevalve, aga ka õigesti paigaldatud ja heas seisukorras batuut.

Külm on esimene abivahend trauma puhul

Põrutuse puhul, mis ei vaja meditsiinilist tähelepanu, saab kiire reageerimise korral abi sügavkülmast. „Tavalise põrutusega on esimene valik külmaaplikatsioonid. Külma peaks panema naha peale aga läbi riidest eseme ning soovitatavalt 15-20 minutit korraga. Trauma esimestel päevadel iga 2-4 tunni tagant eesmärgiga vähendada valu ja turset,” soovitab dr Košeleva.

Kuidas aga veenduda, et kukkumise järel saadud trauma ei vaja edasist meditsiinilist tähelepanu? „Kui traumaga ei kaasne tugevat paistetust, kuju muutust või liikuvuspiiratust, piisab perearsti poole pöördumisest või nõuandetelefonile helistamisest,” ütleb dr Košeleva.

Erakorralise meditsiini osakonda peaks pöörduma inimesed, kellel esineb juba tugev turse, liikuvuspiiratus ja jäseme kuju muutus.

Kukkumise järel peab veenduma ka selles, et nahakahjustused, marrastused või haavad tuleks pesta ja puhastada, kuna mustana on need põletiku tekke riskifaktoriks. „Kui nahakahjustus on piirkonnas, mis võib kergesti määrduda, siis soovitatakse päevasel ajal toimetades kanda plaastrit või sidet, aga õhtul kodus võib marrastus olla õhu käes ilma katteta,” jagab dr Košeleva näpunäiteid.

Dr Košeleva sõnul vajavad meditsiinilist tähelepanu ka elektri-, söövitus- ja põletustraumaga inimesed. „Kiiret abi peaks otsima ka sel puhul, kui võõrkeha on sattunud hingamisteedesse või seedetrakti. Ka loomahammustused vajavad reeglina kiiremat käsitlust, kuna on suure põletiku tekkeriskiga,” loetleb ta.

Teetanus vajab värskendust täiskasvanutel 10 aasta jooksul

Arsti sõnul on mõnede nahka läbistavate haavade korral olemas tõenäosus teetanusse nakatumiseks. „Niisugusteks haavadeks on pinnasega, sülje või sõnnikuga, roojaga saastunud haavad, torkehaavad, sealhulgas nõelatorked, laskehaavad, külmumised ja muljumishaavad. Selliste traumade puhul on oluline õigeaegselt pöörduda arsti poole,” toonitab dr Košeleva.

Eestis alustati teetanuse vastast immuniseerimist 1951. aastal. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine peaaegu kadunud. Ent täiskasvanute puhul on korduv-vaktsineerimine soovitatav iga 10 aasta järel.

Kerge peatrauma järgselt on kõige kriitlisem aeg esimesed 32 tundi. Sel perioodil olge koos lapsega ning jälgige tema seisundit ja käitumist.

• Esimesed 24−48 tundi on väga oluline puhkus, nii füüsiline kui vaimne, rahulik ja säästev režiim, vältides järske peapöördeid, füüsilist pingutust ja ülerahvastatud kohti. Lapse enesetunde kohta küsige avatud küsimusi: nt kuidas sa end tunned jne, et lapse peegeldaks oma tegelikku seisundit.
• Pange muhule külm rätik või riidega kaetud jääkott.
• Süüa ja juua võib eriliste piiranguteta.
• Rõhutage noortele, et alkohoolseid jooke ei tohi tarvitada vähemalt kolm päeva pärast traumat.
• Mitte tarvitada tugevaid valuvaigisteid esimese 24 tunni jooksul pärast traumat.
• Mitte tarvitada aspiriini ega uinuteid.
• Vältida energiajooke (häirivad und).
• Laps peab lamama nii, et peaosa oleks tõstetud.

Sümptomid, mis vajavad kohest reageerimist. Pöörduge koheselt arsti või kiirabi poole, kui lapsel ilmnevad järgmised sümptomid:

• ebatavaline uimasus või oluliselt raskendatud ärkamine – last ei ole võimalik unest üles äratada (uneperioodil tuleks last äratada iga 2 tunni järel).
• Tugevnev peavalu.
• Püsiv või süvenev iiveldus ja oksendamine.
• Krambid või muud hood.
• Vere või vesise eritise väljumine ninast või kõrvast.
• Nõrkuse või tuimuse teke käes või jalas, ebakindel kõnnak, kõnehäire.
• Segasusseisund, ülemäärane erutus, kummaline käitumine.
• Desorientatsioon isikus või kohas.
• üks pupill suurem kui teine, silmade kummaline liikumine, kahelinägemine või muud nägemishäired.
• Väga kiire või aeglane pulss või ebatavaline hingamisrütm.
• Muhu/nahaaluse turse kiire suurenemine.

Sümptomid, mille puhul muretsema ei pea:

• Kerge peavalu
• kerge iiveldus, isu vähenemine,
• halb tuju, jonnimine
• keskendumisraskused või kergemad unustamised,
• väsimus ja halvenenud uni.

Need kaebused taanduvad enamasti paari nädala jooksul, harva kulub selleks mõni kuu.